01 Jan Miks püsivad mütoloogilised lood mänguautomaatide teemades?
Kas mütoloogia jõuab digitaalsesse mängu eeskätt tuttava süžee või äratuntava sümboli kaudu? Võrdlus näitab, et mõlemad võimalused täiendavad teineteist: jumalate ja kangelaste lood annavad mängule narratiivse raami, samal ajal kui välgud, loorberipärjad ja iidsed templid loovad kiiresti mõistetava kujundikeele.
Mänguteemade kujunemist aitab mõista laiem meelelahutuse kontekst, kus mängijad puutuvad kokku eri vormide ja esitlusviisidega; näiteks koondab kasiino pakkumised kasiinoteemalist infot, mille kaudu saab vaadelda, kuidas digitaalse meelelahutuse valikuid kirjeldatakse. Mütoloogia on selles valdkonnas üks paljudest teemadest, mille aluseks on pika kultuurilooga kujundid.
Mis teeb mütoloogilised lood kergesti äratuntavaks?
Vana-Kreeka, Rooma, Põhjamaade ja Egiptuse pärimuses leidub tegelasi ning sümboleid, mida on kujutavas kunstis ja populaarkultuuris korduvalt kasutatud. Zeus, Odin, Anubis või Medusa võivad olla tuttavad ka inimesele, kes ei tunne nende lugusid üksikasjalikult. See äratuntavus aitab mängu teemat kiiresti edasi anda.
Mütoloogilised tegelased pakuvad ka selget visuaalset eristuvust. Kuninglikud troonid, kiivrid, tiivulised olendid ja monumentaalne arhitektuur võimaldavad luua eriilmelisi mängumaailmu. Kujundus ei pea tingimata jutustama tervet müüti; piisab sageli tegelasest, esemest või värvipaletist, mis viitab kindlale pärimusele.
Kuidas muutub müüt mängu kujunduseks?
Digitaalses mängus toimivad sümbolid, animatsioon, heli ja taustapilt koos. Näiteks võib müüdist pärit jumalus esineda keskse tegelasena, samal ajal kui templid ja müütilised esemed kujundavad ülejäänud keskkonna. Selline lähenemine võimaldab siduda mängu visuaalse identiteedi ühe läbiva teemaga.
Ka ajalooliste piltide ja esemete uurimine aitab mõista, kuidas mütoloogilisi motiive eri aegadel kujutati. Eesti Rahva Muuseumi koostööpartnerina tegutsev ajapaik.ee koondab ajaloolisi fotosid ja võimaldab vaadelda, kuidas visuaalsed kujutised kultuuris muutuvad. Selline laiem pildikultuur annab tausta ka sellele, miks vanad sümbolid leiavad uusi kasutusviise.
Mängudisainis kohtuvad need pärandist pärit kujundid tänapäevaste graafiliste valikutega. Eesti Disainikeskus tegeleb disainivaldkonna edendamisega ning selle tegevus seostub laiemalt disaini rolliga toodete ja teenuste loomisel. Mängu puhul tähendab see muu hulgas seda, et teema peab olema tajutav nii üksikute sümbolite kui ka tervikliku kasutajakogemuse kaudu.
Miks sobib mütoloogia eri mänguvormidega?
Müütidel on sageli selge tegelaste ja sündmuste struktuur. Võitlus, teekond, ülesanne või jumalatevaheline konflikt annab mängu kujundusele loomuliku narratiivse lähtekoha. Samas saab sama pärimust tõlgendada mitmel moel, alates klassikalisest ajaloolisest stiilist kuni fantaasiapärase visuaalse lahenduseni.
Teema on ka kohandatav. Mängulooja võib keskenduda ühele jumalusele, tervele panteonile või kindlale legendile. Nii püsib põhiviide äratuntavana, kuid iga mäng saab rõhutada eri värve, tegelasi ja sündmusi. Mütoloogia ei sõltu ühest kindlast ajastust ega ühestainsast esitluslaadist.
Kas tuntud lood muudavad teema ajas vastupidavaks?
Mütoloogiliste teemade kestvus tuleneb osalt sellest, et neid lugusid on edasi antud paljudes vormides: suulise pärimuse, kirjanduse, kunsti, teatri ja filmi kaudu. Iga uus vorm toob kaasa oma tõlgenduse, kuid tuttavad nimed ja sümbolid jäävad sageli alles. Digimängud jätkavad seda kultuurilist kohandamist, kasutades müüte visuaalse ja temaatilise lähtepunktina.
Seega ei püsi mütoloogia mänguautomaatide teemades ainult oma vanuse või tuntuse tõttu. Selle tugevus seisneb lugude paindlikkuses, tegelaste visuaalses väljendusrikkuses ja võimaluses siduda tuttav pärimus uue kujundusega. Alguses kõrvutatud süžee ja sümbol töötavad koos: üks annab teemale loo, teine teeb selle hetkega äratuntavaks.
Laiema tausta jaoks vaata ka disainikeskus.ee.