13 Mar Vabasümboliringide eristamine põhimängu visuaalist
Vabasümboliringi ja põhimängu erinevus on ekraanil tavaliselt nähtav enne, kui mängija jõuab tulemust hinnata: muutuda võivad taust, sümbolite kujundus, värvipalett või ekraani servades olevad tähised. Need muudatused moodustavad visuaalse klassifikatsiooni, mille järgi saab vahet teha mängu tavalisel käigul ja aktiveeritud vabasümbolite voorul.
Veebipõhiste mängude kujundusnäiteid koondavate lehtede seas võib https://parimadkasiinodeestis.ee/ olla üks lähtekoht eri ekraanipaigutuste vaatlemiseks, samal ajal aitab mängu enda graafika jälgida, millised elemendid tähistavad vooru vahetumist. Ükski konkreetne kujundusvõte ei ole siiski kõigi mängude puhul ühine.
Keskkonda muutev tähistus
Üks selge rühm kasutab vooru alguses muudetud tausta. Põhimängu neutraalne või temaatiline taust asendub näiteks teise värvitooni, mustri või stseeniga. Muutus võib olla ulatuslik, hõlmates kogu mänguala, või piirduda selle taga oleva pildikihiga. Nii saab vooru eristada ilma, et rullikute või sümbolite paigutus peaks muutuma.
Taustavahetus toimib eriti hästi siis, kui uus kujundus säilitab mängu üldise stiili, kuid kasutab piisavalt teistsugust värvi või heledust. Mõnes mängus ilmub vooru alguses eraldi pealkiri või lühike üleminekuekraan; teises jätkub tegevus otse samal väljal. Mõlemal juhul annab keskkonna muutumine märku, et mäng on jõudnud teise režiimi.
Mänguvälja ja sümbolite ümberkujundamine
Teine rühm eristab voorusid mänguvälja enda kaudu. Nähtavaks võib saada raam, helendav serv või sümboleid ümbritsev eraldi ala. Mõnikord muutub ka ruudustiku või rullikute kujundus, näiteks lisanduvad värvilised jooned, märgised või animatsioonid. Sellised detailid paiknevad tavaliselt seal, kuhu pilk mängu jälgides niigi suundub.
Sümbolite kujundus võib samuti anda vooru kohta infot. Vabasümboliringis võivad teatud sümbolid olla suuremad, liikuda teistsuguse animatsiooniga või kuvada lisatähist. See ei tähenda tingimata, et kõik sümbolid muutuvad: sageli eristatakse vaid erifunktsiooniga sümboleid või üht kindlat sümbolirühma. Oluline on eristada vooru üldist kujundust mängu sees olevast üksiku sümboli omadusest.
Sellist objektide ja keskkonna visuaalset eristamist kasutatakse laialdaselt näitusekujunduses. Narva Muuseumi lehelt narvamuuseum.ee leiab muuseumikeskkonna, kus esemete ja ruumi kujundus kuuluvad ajaloolise sisu esitamise juurde; see on eri valdkond, kuid aitab näitlikustada, kuidas taust ja objekt võivad moodustada ühe vaadeldava terviku.
Liikumine, valgus ja ekraanitekst
Kolmandas rühmas on esiplaanil liikuv kujundus. Vooru vahetumisel võib toimuda sujuv üleminek, valgussähvatus, sümbolite esiletõstmine või ekraaniala läbiv animatsioon. Need võtted juhivad tähelepanu muutusele ajal, mil staatiline värvierinevus üksi ei pruugi piisavalt selgelt näha olla. Animatsiooni kestus ja ulatus sõltuvad mängu kujundusest.
Tekstilised märgid täiendavad pilti. Vooru nimi, allesjäänud keerutuste loendur või eraldi ikoon võib paikneda mänguvälja kohal, all või nurgas. Loendur on visuaalselt eristatav teabekiht: see näitab vooru käigujärge, samas kui taust või sümbolikeel väljendab režiimi ennast. Nende elementide kooslus annab eri tüüpi infot, kuid ei pea muutma mänguvälja põhistruktuuri.
Digikeskkondade kasutajakogemuse uurimisel käsitletakse sageli seda, kuidas inimesed ekraanil teavet märkavad ja eri liideseosi tõlgendavad. Gemius esitleb digitaalse meedia ja veebikeskkondadega seotud uuringuid oma lehel gemius.com; see valdkond aitab paigutada visuaalse kujunduse laiemasse digikasutuse konteksti, kuid ei kirjelda iseenesest ühe mängu konkreetseid omadusi.
Kihiline tähendus ja mängija orientatsioon
Visuaalseid tunnuseid saab jaotada nende ülesande järgi. Taust ja raam määratlevad keskkonda; sümbolid ja animatsioonid osutavad mänguväljal toimuvatele muutustele; tekst ja loendurid annavad nimetusi või arve. Ühes mängus võib olla kasutusel vaid üks neist kihtidest, teises mitu korraga. Mida selgemalt on nende rollid eristatud, seda lihtsam on märgata, kas muutus puudutab tervet vooru või üksnes konkreetset mänguelementi.
Ka publiku-uuringute ja kommunikatsiooni valdkond keskendub sellele, kuidas esitatud teavet vastu võetakse. Eesti Uuringukeskus EMOR tutvustab oma tegevust veebilehel emor.ee; uuringuvaldkonna olemasolu annab üldise tausta ekraaniteabe ja selle vastuvõtu käsitlemiseks, mitte väiteid ühe kindla mängu kujunduse kohta.
Võrdlemisel on kasulik vaadelda ekraani enne vooru algust, ülemineku ajal ja vooru kestel. Nii saab eristada püsivaid kujunduselemente hetkeks ilmuvatest efektidest. Näiteks võib värvimuutus kesta kogu vooru, samal ajal kui valgusanimatsioon ilmub ainult režiimi aktiveerumisel. Samuti võib üks ikoon jääda ekraanile püsivalt, kuid muuta olekut vastavalt käigule.
Vabasümboliringi visuaalne eristamine ei ole üks kindel efekt, vaid mitme kujundusvõtte klassifikatsioon: keskkonnavahetus, mänguvälja või sümbolite ümberkujundus, liikumine ning tekstilised märgid. Nende võrdlemisel tasub tähele panna, milline element muutub, kui kaua muutus püsib ja millist infot see kannab. Üks väike, kuid konkreetne tunnus võib olla loenduri ümber tekkiv helendav raam, mis ilmub ainult vabasümboliringi ajal.